Swissmem-indeksi kohaselt kasvas käive Šveitsi tehnoloogiatööstuses 2026. aasta esimesel poolaastal võrreldes eelmise aasta sama perioodiga +2,5 protsenti. Selle kasvu eest vastutasid peaaegu ainult suured ettevõtted. VKE-de müük langes samal perioodil -3,8 protsenti. Tellimuste maht kasvas võrreldes eelmise aasta perioodiga +12,1 protsenti. See suur kasv tuleks siiski suhtestada, kuna eelmise aasta näitaja oli väga madal ja kasv peegeldab seega tugevat baasiefekti. Tehastes oli tegevusmaht teises kvartalis 81,1 protsenti, mis jääb oluliselt alla aastakümne keskmisele 85,6 protsendile.
EU hoolitseb ekspordi kasvu eest. Šveitsi tehnoloogiatööstuse kaupade eksport ulatus 2026. aasta esimesel poolaastal 34,5 miljardi franki. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas see +1,7 protsenti. Peamine selle kasvu põhjus oli eksport EU- riikidesse (+3,4%). Aasia turgudel oli aga nõrk kasv (+0,9%) ja USA-s jätkus langustrend (-5,3%). Ka peamistes kaubagruppides oli 2026. aasta esimesel poolaastal ebaühtlane areng. Ekspordis vähenesid mõõte-, kontroll- ja täppisinstrumentide (-3,0%) ning masinate, seadmete ja mehaaniliste seadmete (-2,1%) mahud. Märkimisväärset kasvu oli raudtee-, maantee- ja lennundustoodete osas (+19,3%), kusjuures üksikud suured tellimused sellele kaasa aitasid. Suurem eksport oli ka elektrimasinate, seadmete ja muude elektrotehniliste kaupade osas (+5,5%) ning metallide ja metallitoodete osas (+4,2%).
Marginaalsurve summutab optimismi. „Šveitsi tehnoloogiatööstuse taastumine on jätkunud. See jääb siiski habras, ebaühtlaselt ja on viimasel ajal dünaamikast kaotanud,” kommenteerib Stefan Brupbacher, Swissmemi direktor. „Meil on mure, et EBIT-i marginaalid on peaaegu kogu ulatuses halvenenud: veerandil firmadest on negatiivsed EBIT-i marginaalid, veel 29 protsenti ei suuda kapitali- ja T&A-kulusid vaevalt katta. See on ohtlik, sest niimoodi kuivavad tulevikku suunatud investeeringute vahendid kokku. Selles valguses on hädavajalik, et ettevõtteid koormava bürokraatia kuludest ja regulatsioonikoormusest vabastataks.”
Positiivseid signaale võib välja lugeda tööstuse ostujuhtide indeksist (PMI), mis lubab kasvu peaaegu kõikidel olulistel turgudel. Ka tehnoloogiaettevõtete juhid väljendavad vaoshoitud optimismi: järgmise kaheteistkümne kuu jooksul ootab 35 protsenti kasvavaid tellimusi välismaalt. Sama tellimustasemega loodavad 41 protsenti ettevõtetest jätkata.
Tollivahe EU-ga muutub asukohakohaselt kahjustavaks. Riski jäävad siiski märkimisväärseks. Järjekordne puhkenud konflikt Lähis-Idas, kasvavad energiahinnad ja tarneahelate kitsaskohad võiks viivitamata taastumistrendi lõhutada. Lisaks on USA kehtestanud alates 2026. aasta juuli lõpust 12,5-protsendilise tollitariifi Šveitsi tehnoloogiatööstuse kaupadele. See on 2,5 protsendipunkti rohkem kui EU toodetele. USA-st tulenev uurimus tööstuslikust ületootmisest võiks tuua veelgi kõrgema tollimäära ja seeläbi suurendada tollivahet EU-ga.
Kuigi Swissmemi liikmesfirmade seas tehtud küsitluse kohaselt suudavad 42 protsenti kandidaatfirmadest 2,5-protsendipunktist tollivahet veel taluda, peab siiski üle kolmandiku firmadest Ameerika klientidele hinnaalandusi pakkuma, et neid säilitada. 17 protsenti ettevõtetest peab ise kandma tollitasu, et USA turul püsida.
Kui tollivahe EU-ga suureneb, oleksid tagajärjed tõsised. Viiepunktilise vahe korral oleks USA äri peaaegu poolele fi rmadest tõsiselt ohus. 7,5-protsendipunktise erinevuse puhul kasvab see osakaal 58 protsendini. Pärast seda, kui tehnoloogiatööstus kaotas 2025. aastal USA äris ekspordikäibe võrra miljardi frangi võrra võrreldes eelneva aastaga, oleks kõrgema tollitariifiga oleks USA eksport täiendava surve all.
Martin Hirzel, Swissmemi president, on selge: „Leping, mis ei sea meid võrreldes konkurentide säravaks, jääb keskseks.” Lisaks peab Šveits ekspordile orienteeritud riigina saavutama vaba ligipääsu võimalikult paljudele turgudele. Seetõttu oli pettumusttekitav Rahvuskogu EI Mercosuri vabakaubandusleppele. „See otsus ei ole ainult pettumusttekitav. See on absurdne.“, ütleb Martin Hirzel. „Me võitleme USA-ga, et Šveitsi tooteid ei koormatataks EU toodetega võrreldes kõrgemate tollidega. Samal ajal tagab Rahvuskogu, et see jääks tulevikus Mercosuri turul just nii.”
Hiina ja Mercosuriga vabakaubandus: kaks võtmelepingut tehnoloogiatööstusele. Nõudmist vabakaubandusleppe järele Mercosuriga toetavad ka Swissmemi liikmesfirmad. Küsitluse kohaselt on see uute lepingute soovinimekirjas teisel kohal. Esimene koht kuulub Hiinale. On väga hea meel, et föderaalpresident Parmelin ja tema meeskond on suutnud oluliselt edasi arendada vabakaubanduslepingut Hiinaga. Laiendatud leping võimaldab Šveitsi tehnoloogiatööstuse ettevõtetel oluliselt paremat ligipääsu Hiina turule.
Swissmem nõuab, et parlament kiidaks leppe Mercosuriga sügisesel istungjärgul heaks ja parandaks seega Rahvuskogu vea. Lisaks ootab Swissmem, et Hiina vabakaubanduslepingu edasiarendamine ratifitseeritaks võimalikult kiiresti ja jõustatakse. Šveitsi tehnoloogiatööstuse jaoks on mõlemad ülimalt tähtsad.
Swissmem-indeks Šveitsi tehnoloogiatööstuse käivetele ja tellimuste mahtudele tugineb umbes 250 mälusosale firma andmetele, mis kogutakse igakvartal. Need firmad moodustavad esindusliku valimi Swissmem'i liikmelisuse jaoks.