Sageli saab õige käitumisega palju saavutada. Kõige olulisem reegel on: kuumust tuleb väljas hoida. Aknaid tuleks päeval suletud hoida, kui õues on soojem kui sees. Katikuid, ruloosid, aknaluuke või markiisid tuleks võimalikult varakult alla lasta. Parim aeg tuulutamiseks on hilisõhtul, öösel või varahommikul. Kõige tõhusam on lühike läbiv tuulutamine. Samuti aitavad heledad kardinad, päikesekaitsekiled ja elektriseadmete väljalülitamine hoida korterit ka soojadel päevadel jahedana.
Üürileandjad peavad üürieseme andma üle seisukorras, mis sobib ettenähtud kasutuseks, ja seda ka säilitama (OR art. 256 lg 1). Kas suvekuumus on puudus, sõltub aga asjaoludest: hoone ehitus, vanus ja standard, korteri asukoht, päikesekaitse, kuumuse kestus ja samuti üürniku käitumine tuleb arvesse võtta.
Kui üürnikult saabub kuumusest teavitus, tuleks see objektiivselt üle vaadata. Abi on mitme päeva temperatuuriprotokollist: Millal ja kus mõõdeti? Kui kõrge oli välistemperatuur? Kas olemasolevaid varjutus- ja tuulutusvõimalusi kasutati?
Kui korter soojeneb vaatamata õigele üürnikukäitumisele pikema aja jooksul liigsetemperatuuri, tuleb uurida, kas põhjus peitub hoones. Tavaliselt puudus ei esine, kui olemasolevaid varjutus- ja tuulutusvõimalusi ei kasutata või kui korter muutub soojaks vaid üksikutel väga kuumadel päevadel. Rikkis katikud, aknaluugid, markiisid, aknad või puuduvad tuulutusvõimalused tuleb aga korda teha üürileandja poolt. Sõltuvalt objektist võivad olla näidustatud ka täiendavad proportsionaalsed meetmed, näiteks väline päikesekaitse, kuumakaitsekiled või ehituslikud täiustused renoveerimise raames.
Hästi määratletud seaduslikku piirväärtust, millest alates suvekuumus üürieseme puuduse moodustab, ei ole. Seega, isegi kui üürikorteris püsib kõrge temperatuur pikemat aega, ei pea automaatselt puudust eeldama ja sellest ei tulene otsest õigust üüri vähendamiseks.
