Eri uuritud parameetrid näitavad diferentseeritud pilti Šveitsi energiapöördest võrreldes 27 ELi liikmesriigiga.
Taastuvelektri tootmine: Šveits eesotsas
Kogutootmises taastuvatest allikatest elaniku kohta jõuab Šveits 2025. aastal viiendale kohale. Ainult põhjamaad ja Austria on paremad. Šveits kasutab suurel määral ära olemasolevat hüdroenergiat, mis moodustab üle poole Šveitsis toodetud elektrist.
Päikeseenergia laienemine edeneb hästi ja omab potentsiaali
Päikeseelektri tootmisel elaniku kohta saavutab Šveits 2025. aastal uue tipptaseme ja asub Euroopa võrdluses kümnendal kohal, peaaegu viigil Belgia. Seega paraneb ta eelolevast aastast ühe koha võrra. See areng peegeldab Šveitsi päikeseenergia kiiret kasvu, mis on viimase viie aasta jooksul igal aastal kasvanud üle 1000 gigavatt-tunni, 2025. aastal isegi 2000 gigavatt-tundi võrreldes eelneva aasta. Ometi on Šveitsil veel suure potentsiaal edasiseks laienemiseks: Mitmete põhjapoolsete riikide elaniku kohta väärtused on suuremad – kuigi seal on päikeseenergiaks oluline päikesekiirgus väiksem.
Tuuleenergia on mahajääjate hulgas
Täiesti teistsugune pilt avaneb tuuleenergeetikas. Šveitsi tuuleelektri tootmine püsib madalal tasemel, kuigi igal aastal võetakse kasutusele uusi tuuleturbiine. 25. kohaga on Šveits Euroopa võrdluses jätkuvalt mahajääjate hulgas. Samal ajal näitab võrdlus paljudes ELi riikides suurt laienemisdünaamikat. Tuuleenergia on juba Euroopa elektrivarustuse üks olulisemaid sambu ja peaks tulevikus veelgi enam taastuvelektritoodangule kaasa aitama.
Taastuvad energiaallikad ja elektrifitseerimine: Šveits esirinnas
Eduka energiapöörde saavutamiseks muudetakse energiaallikate varustust taastuvateks ja fossiilkütused asendatakse üha enam tõhusamate, elektriliste rakendustega. Taastuvelektri tootmise osa elektritarbimisest ning elektrifitseerimise tase on selle tähtsaimad mõõdikud. Mõlemal parameetril on Šveits parimate väärtustega riikide hulgas Euroopas.
Juba 70,8 protsenti Šveitsi elektritarbimisest kaetakse taastuvatest allikatest. Seega jõuab Šveits Euroopas viiendale kohale. Esirinnas on Rootsi, kus juba enam kui 90 protsenti elektritarbimiseks kättesaadavast elektrist pärineb taastuvatest allikatest.
Elektrifitseerimise osas on Šveits seitsmendal kohal Euroopa võrdluses, elektri osa lõppenergia tarbimisega on 26,7 protsenti. Erinevused juhtivate riikide vahel on küll suhteliselt väikesed ja väärtused madalal tasemel. Statistika näitab, et just elektrifitseerimise alal on Euroopas endiselt vaja märkimisväärseid pingutusi.
Hea areng – kuid jätkuvalt suur vajadus tegevuseks
Analüüsitud parameetrid näitavad: Energiapööre edeneb Šveitsis Euroopa võrdluses. Traditsiooniline hüdroenergia pakub tugevat alust, ja just päikeseenergia kasv on viimastel aastatel märkimisväärselt kiirust kogunud. Tuuleenergia osas võiks hiljuti jõustunud kiirendusetekreet ja täis projektipagas tulevikus pakkuda suuremat laienemistempot.
Samal ajal on kõigil tasanditel endiselt vaja tegutseda, et täielikult süsinikuta energiapakkujaid saavutada. Selleks on head eeldused olemas: Usaldusväärne poliitiline raamistik, kiirendatud heakskiitmisprotseduurid, tihe sidumine Euroopa elektrisüsteemiga ja eesmärgipärased meetmed elektrifitseerimise edendamiseks võivad vajalikku transformatsiooni edendada. Otsustav on, et poliitika tagaks need raamtingimused pikaajaliselt. Ainult nii saab vajalikke investeeringuid algatada ja energiapöörde edenemist püsivalt jätkata.