Lugemisaeg: 2 minutit
14. juunil 2026 hääletab Šveits ettepaneku üle, mis on ülim majanduslikus, sotsiaalses ja Euroopa poliitilises plaanis. Rahvahääletus „Ei ühele 10 miljoni suurusele Šveitsi“ soovib kehtestada range rahvastiku piirangu 10 miljoni inimesele. See ohustaks seega heaolu, elukvaliteeti ja töökohti ning seega Šveitsi põhiteenuseid. Algatusega süveneks oskustööliste puudus, kuna demograafilise arengu tõttu jääb rohkem inimesi pensionile, kui noori astub tööturule. See raskendaks juba praegu pingelist olukorda paljudes sektorites, näiteks hoolduses ja tervishoius; see mõjutaks varustuskindlustust ja pikendaks ooteaegu. Puudus mõjutaks ka IT-, teadus-, tehnoloogia- ja energiatöötajaid ning nõrgestaks Šveitsi innovatsioonivõimet. Eriti mõjutatud oleksid linnakeskused kui innovatsiooni edendajad ja iduettevõtete kasvulavaks. Seetõttu toetab linnade liit laialdast poliitika ja äritegevuse liitu algatuse vastu.
Kui algatus vastu võetaks, tuleks rahvusvahelised lepingud, eelkõige tõendatud kaksikute kokkulepped Euroopa Liiduga, lõpetada. Šveitsi linnad, olles olulised majanduskeskused, sõltuvad avatud turgudest ja rahvusvahelisest ühendatusest ning on seetõttu alati toetanud kahepoolseid kokkuleppeid ja isikute vaba liikumist. Šveitsi ettevõtete jaoks on oluline mitte ainult selgelt reguleeritud ja usaldusväärne juurdepääs ELi siseturule, vaid ka võimalus värvata tööjõudu EList bürokraatiavabalt ja sihipäraselt.
Algatusega ohustataks ka meie riigi julgeolekut. Kui lepingud nagu Schengen/Dublin kaotsi läheksid, muutuks politseiline koostöö keerulisemaks ja varjupaigasüsteem saaks suurema koormuse - mis mõjutaks kantoneid ja linnu märkimisväärselt.
Šveitsi linnade kogemused näitavad, et rahvastiku kasv toob küll väljakutseid, aga samas loob mitmekesise ja atraktiivse linnaelu. Suurem rahvastik toob kaasa rohkem töövõimet, infrastruktuuri laienemist, rohkem haridus- ja hooldusasutusi, kultuuriasutusi ja mitmekesiseid gastronoomilisi pakkumisi. Linnad on korduvalt tõestanud, et nad suudavad hallata ja kujundada kasvu liikuvuse, eluaseme ja infrastruktuuri osas; näiteks ühistranspordi investeeringute kaudu, mittetulundusliku eluasemeehituse edendamise, uute kvartalite arendamise ja kõrgekvaliteedilise sisestruktuuri arendamise kaudu. Olemasolevaid eluasemeprobleeme saab lahendada vaid sihipäraste poliitiliste vahenditega. Jäik rahvastikupiirang on vale lähenemisviis.
Toimetuse märkus: pildiõigused kuuluvad vastava pressiteate väljaandjale.
Šveitsi Linnade Liit (Schweizerischer Städteverband, SSV) seisab poliitikas linnaalade huvide eest. Ta teavitab avalikkust linnaelu arengust Šveitsis ja pakub liikmetele platvormi kogemuste jagamiseks ja võrgustiku loomiseks. Teenused oma liikmete heaks on veel üks linna liidu tegevuste tahk. Linnade Liit asutati 1897. aastal ja sellel on täna 129 liiget.
Linnaliidu poliitilise tegevuse aluseks on Šveitsi põhiseaduse artikkel 50, mis kohustab föderaalvalitsust erilist tähelepanu pöörama linnade ja äärealade huvidele. Seetõttu osaleb linnaliit pideva partnerina föderaalsete nõuandemenetlustes, osaleb föderaalkomisjonide töös ning hoiab regulaarset kontakti föderaaladministratsiooni ja parlamendi ning selle komiteedega.
Linnade Liidu peaassambleeks ja samas linnastatud aasta tähenduspunktiks on linnapäev, mis toimub iga aasta augusti lõpus. Liidul on seitse sektsiooni. Linnade Liit peab komiteede ja töörühmade abil tegelema valdkonnapõhise tööga ning osaleb paljudes teistes organisatsioonides ja institutsioonides, nagu näiteks Tri-Partiide Konverentsil (TK). Tri-Partiide Konverents, mida toetavad föderaalnõukogu, kantonite valitsuste konverents (KdK), Šveitsi Valla liit ja Linnade Liit, institutsionaliseerib dialoogi riigi tasandite vahel ja töötab välja ühiseid seisukohti olulistel poliitilistel teemadel.
Märkus: „Meist“ tekst pärineb avalikest allikatest või ettevõtte profiilist portaalis HELP.ch.
Allikas: Šveitsi Linnade Liit, pressiteade
Algartikkel avaldati veebilehel: Städte lehnen die Initiative «Keine 10 Millionen-Schweiz» klar ab